Seadusandlus

Masinatöödega kaasneb alati vastutus. Vastutada tuleb nii inimese elu ja tervise kui asja ning keskkonna ohutuse eest.
Seadme ohutuse seadus

Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele

Viispluss Hooldus OÜ MTR´is

Auditi kohustusega tõsteseadmed 

Vastavalt seadme ohutuse seadusele võib seadme kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt peab seade olema tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. 

Auditi kohustusega seade on masin, mis on: 

• kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana; 
• väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega üle 5 tonni; 

• tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni; 
• portaalkraana; 
• raudteekraana; 
• liikurnoolkraana; 
• üle 300-kilogrammise tõstevõimega platvormtõstuk ja kaubalift; 

• ehitustõstuk inimeste tõstmiseks; 

*Loetelus välja toodud üksnes tõsteseadmed. Täielik loetelu määruses Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele 

Auditiks nimetatakse seadme ohutuse seaduse tähenduses tehnilist kontrolli, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. 

Auditit tegev isik peab olema sõltumatu, kompetentne ja tagama auditi ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. 

Auditi tegija peab olema auditi toiminguteks akrediteeritud inspekteerimisasutusena akrediteerimisasutuse poolt. Kiwa Inspecta  

Auditi kohustusega tõsteseadmele peab olema määratud seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja). Kasutamise järelevaataja teenust võib kraana omanik sisse osta. 

Viispluss Hooldus OÜ pakub kraana järelevaataja teenust. 

Seadmed, mille puhul võib auditi asendada enesekontrolliga 

Seadme ohutuse seadus sätestab, et auditi toiminguid võib asendada enesekontrolliga. 

Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad olema kajastatud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemis. 

Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseeriv sertifitseerimisasutus peab olema selleks akrediteeritud ning kaasama sertifitseerimisse vastava seadme auditi tegemiseks kompetentse isiku.  

Seadme ohutuse seadus 

• 5. Seadme kasutusele võtmine

 (1) Seadme võib kasutusele võtta, kui:
 1) see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamiseks ohutu, sealhulgas on varustatud kasutamiseks vajalike töökindlate ja -korras juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega;
 2) see on paigaldatud kasutamiskohale ja seadistatud nii, et seadmest lähtuv oht on minimaalne ning seadme kasutamine, korrashoid ja kontrollimine ei ole takistatud;
 3) ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. 

 (2) Seade on kasutusele võetud hetkest, kui seda hakatakse ettenähtud otstarbel ja viisil kasutama. 

• 6. Seadme kasutamine

 (1) Seadet tuleb kasutada ettenähtud otstarbel ja viisil, järgides seadme kasutusele võtmisele kehtestatud nõudeid. 

 (2) Seadme kasutamisel tuleb tagada, et:
 1) seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav;
 2) seadme kasutamine peatatakse, kui ilmneb vahetu oht;
 3) seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all;
 4) seadme kasutamise ja korrashoiu (käidu) nõudeid täidetakse;
 5) ettenähtud juhtudel on määratud seadme kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (edaspidi kasutamise järelevaataja);
 6) ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. 

• 8. Audit

 (1) Audit käesoleva seaduse tähenduses on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. 

 (2) Auditit tegev isik peab olema sõltumatu, kompetentne ja tagama auditi ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. 

 (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatavas õigusaktis võib sätestada, et auditi toiminguid võib asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad olema kajastatud sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemis. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseeriv sertifitseerimisasutus peab olema selleks akrediteeritud ning kaasama sertifitseerimisse vastava seadme auditi tegemiseks kompetentse isiku. 

 (4) Auditi tegija peab olema auditi toiminguteks akrediteeritud inspekteerimisasutusena akrediteerimisasutuse poolt, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), nõuetele. 

• 9. Auditi kohustusega seadmed ja auditile esitatavad nõuded

 (1) Audit tuleb teha käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 loetletud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatavas õigusaktis sätestatud täpsematele kriteeriumitele vastava seadme kasutusele võtmisel ja kasutamisel teatud ajaperioodi möödumisel ning muudel õigusaktis ettenähtud juhtudel. 

 (2) Auditi tegija peab juhtima seadme kasutamise eest vastutava isiku tähelepanu auditi käigus ilmnenud puudustele. 

 (3) Auditi tulemustest teavitab auditi tegija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud infosüsteemi kaudu. 

 (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
 1) kriteeriumid auditi kohustusega seadmete täpsemaks määramiseks;
 2) auditile, sealhulgas auditi meetoditele ja enesekontrollile, esitatavad nõuded;
 3) kasutusele võtmisele eelneva, korralise ja erakorralise auditi juhud;
 4) auditi tulemuste esitamise nõuded. 

5. peatükkVastutus 

• 16. Seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumine

 (1) Seadme kasutusele võtmise või kasutamise või seadmetööle esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 

• 17. Auditile esitatud nõuete rikkumine

 (1) Auditile esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht või tekitati kahju inimese elule või tervisele, asjale või keskkonnale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 

• 18. Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 

Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele 

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1–4 alusel. 

• 1.  Kohaldamisala

 (1) Käesolevas määruses määratletakse auditi kohustusega seadmed, esitatakse nõuded nende auditile, sealhulgas auditi meetoditele ja enesekontrollile, kehtestatakse nõuded kasutusele võtmisele eelneva, korralise ja erakorralise auditi juhud ning nõuded auditi tulemuste esitamisele. 

 (2) Käesolevat määrust ei kohaldata elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele. 

• 2.  Terminid käesoleva määruse tähenduses

 (1) Ümberehitamine (rekonstrueerimine) on seadme kõigi elementide vahetamine (täielik ümberehitamine) või seadme põhielemendi vahetamine, samuti seadmel selliste tööde tegemine, mille tulemusel muutuvad seadme tööparameetrid. 

 (2) Gaasipaigaldis on gaasitorustike-, ja nendega seotud ehitiste statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele paigaldatud ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerseadmed. 

 (3) Küttegaas on kütus, mis temperatuuril 15 ºC ja rõhul 1 baar on gaasilises olekus. 

 (4) Ohtliku vedeliku paikne mahuti on anum, mis on ettenähtud sisaldama ohtlikku vedelikku ja milles rõhu tekitab vedelikusamba kõrgus või hüdrauliline löök. 

 (5) Rõhk on atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk. 

 (6) Tõsteseade on masin, mis on mõeldud lasti (lastitõsteseade) või inimese (inimtõsteseade) või nii inimese kui lasti tõstmiseks või ümberpaigutamiseks (mitme otstarbeline seade). Tõsteseade võib olla nii asukohale paigaldatud statsionaarne tõsteseade kui ka liikuvale alusele paigaldatud liikuv tõsteseade. Tõsteseadmeks käesoleva määruse tähenduses loetakse järgmisi masinaid:
 1) kraana;
 2) lift, sealhulgas invalift ja tuletõrjelift;
 3) köistee;
 4) platvormtõstuk, sealhulgas kaubalift;
 5) eskalaator;
 6) travelaator ehk liikurtee;
 7) ehitustõstuk inimeste tõstmiseks;
 8) hüdrotõstuk;
 9) korvtõstuk;
 10) meelelahutuslik atraktsioon inimese kandmiseks või liigutamiseks. 

 (7) Ohtlikud veosed on aineid, mille rahvusvaheline autovedu on „Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe” (edaspidi ADR) lisade A ja B kohaselt keelatud või lubatud ainult teatud tingimustel. 

 (8) Köistee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/9/EÜ, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 03.05.2000 lk 0021–0048) kohaldamisalas olev rajatis. 

 (9) Hüdrotõstuk on mitme liigendiga hüdrauliline noolega tõsteseade. 

• 6.  Auditi kohustusega seade

 (1) Auditi kohustusega seade on surveseade, mille tehnilised parameetrid vastavad või ületavad alljärgnevaid näitajaid:
 1) aurukatel, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
 2) kuumaveekatel, mille töötemperatuur on üle 120 ºC või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
 3) vedelikukatel, mille töötemperatuur on üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1,0 baari või mille maht on üle 1,0 kuupmeetri;
 4) üle kuumendatud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–39 baari või siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 39 baari;
 5) kuuma vee või küllastunud auru torustik siseläbimõõduga üle 100 millimeetri, kui selles on rõhk 16–80 baari või siseläbimõõduga üle 70 millimeetri, kui selles on rõhk üle 80 baari;
 6) ohutut gaasi või kuuma vett (üle 110 ºC) sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 10 000;
 7) ohtlikku gaasi või vedelikku sisaldav anum, mille töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;
 8) meditsiinigaasisüsteem, mis klassifitseeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisedirektiivist 2014/68/EL (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164—259) kohaselt kõrgemasse kui I kategooriasse;
 9) ohutu gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 106;
 10) ohtliku gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 104, ja ohtliku vedeliku torustik siseläbimõõduga alates 150 millimeetrist;
 11) ohtliku vedeliku paikne anum mahuga üle 5 kuupmeetri ja ohtliku vedeliku veoks ettenähtud veoanum mahuga üle 2,5 kuupmeetri;
[RT I, 24.11.2017, 1 - jõust. 27.11.2017] 
 12) transporditav surveseade. 

 (2) Auditi kohustusega seade on gaasipaigaldis. 

 (3) Auditi kohustusega seade on masin, mis on:
 1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana;
 2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega üle 5 tonni;
 3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni;
 4) portaalkraana;
 5) raudteekraana;
 6) liikurnoolkraana;
 7) üle 300-kilogrammise tõstevõimega platvormtõstuk ja kaubalift;
 8) ehitustõstuk inimeste tõstmiseks;
 9) lõbustuspargiseade, mis on ette nähtud vähemalt kolmele inimesele ja mis liigutab sellel olevat inimest vähemalt kiirusega 0,5 meetrit sekundis või tõstab maapinnast kõrgemale kui 3 meetrit;
 10) lift;
 11) köistee;
 12) korvtõstuk tõstekõrgusega üle 3 meetri, välja arvatud päästeteenistuse päästeotstarbelised tõstukid;
 13) eskalaator ja liikurtee inimeste liigutamiseks;
 14) hüdrotõstuk, mille tõstevõime on põhinoole kaugeimas tõstepunktis koormuskõvera järgi üle 1 tonni ja suurim tõstevõime ületab 7 tonni.
 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud seade ei ole auditi kohustusega, kui seda kasutatakse pulbrilise aine hoidmiseks ja teisaldamiseks ning seade on rõhu all ainult selle tühjendamisel ja täitmisel. 

 (5) Auditi kohustust ei ole järgmiste seadmete puhul:
 1) elektrituulikusse paigaldatud lift, mida kasutatakse üksnes elektrituuliku hooldamiseks;
 2) veokile paigaldatud tõsteluuk;
 3) ekskavaator;
 4) lavatõstuk ja ripptöölava. 

2. peatükkÜldnõuded auditile ja enesekontrollile  

• 7.  Üldnõuded

 (1) Auditi tellija tagab vajalikud tingimused auditiks, sealhulgas teeb auditi tegijale kättesaadavaks auditiks vajaliku dokumentatsiooni ja tagab juurdepääsu seadme kontrollitavatele osadele. 

 (2) Auditi teostaja tutvustab enne auditit tellija nõudmisel kontrolli teostamise põhimõtteid, kontrollimise metoodikat ning seda, millist dokumentatsiooni on auditiks vaja. 

 (3) Auditi teostaja arvestab seadme ja selle kasutamise suhtes kehtivaid nõudeid, sealhulgas tootja poolt määratud tingimusi. 

 (4) Kui seade ei läbinud auditit, siis tuleb see esitada uuesti auditiks. Kui uus audit toimub kahe kuu jooksul, siis piirdub audit puuduste kõrvaldamise kontrollimisega. 

 (5) Auditi kohustusega seadme omanik määrab seadmele kasutamise järelevaataja. Kasutamise järelevaataja võib olla seadme omanik või seadme eest vastutav muu isik. Kui seadme ohutuse seaduse § 10 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt on kasutamise järelevaatajale esitatud kompetentsuse nõuded, peab kasutamise järelevaataja neile nõuetele vastama. 

• 8.  Auditi toimingud

 (1) Audit hõlmab järgmisi kontrolliprotseduure:
 1) visuaalkontrolli, mille käigus hinnatakse, kas seade vastab selle kohta käivale dokumentatsioonile ja on tehniliselt korras;
 2) kasutuskontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas seadme kasutamine on ohutu. Kasutuskontroll hõlmab seadme kontrollimist tööolukorras;
 3) katsetusi, mille abil tehakse kindlaks, kas seade ja selle elemendid vastavad seadmele esitatud nõuetele. Masina puhul hõlmavad katsetused koormuskatset, surveseadme või gaasipaigaldise puhul survekatset ja püsiliidete nõuetele vastavuse ja nende kvaliteedi kontrollimise nõuetekohasust;
 4) dokumentatsiooni ja märgistuse kontrollimist, mille käigus hinnatakse, kas seadme kohta käiv ja vähemalt seadme ohutu ekspluatatsiooni jaoks vajalik teave on olemas.
 (2) Auditi teostaja võib arvestada seadme omaniku või kasutaja poolt korraldatud seadme tehnilise seisukorra hindamiseks tehtud katsetusi, uuringuid ja mõõtmisi, eelkõige kui need on tehtud akrediteeritud labori poolt ning on usaldusväärsed ja jälgitavad. 

 (3) Auditi teostaja võib arvestada seadmetöö kohta varem enda poolt antud hinnanguid, sealhulgas varem kontrollitud seadme paigaldusprojekti. 

• 9.  Auditi tulemuste vormistamine ja andmete edastamine

 (1) Auditi teostaja vormistab auditi tulemused protokollis ja seadme ohutuse seaduse § 12 kohases tehnilise järelevalve infosüsteemis. 

 (2) Protokoll sisaldab:
 1) seadme andmeid;
 2) seadme omaniku andmeid;
 3) auditi liiki, toimingut (toiminguid) ja tegemise aega ning auditi juures viibinud seadme omaniku või auditi tellija esindaja või kasutamise järelevaataja nime;
 4) auditi tulemust;
 5) järgmise auditi tähtaega;
 6) auditit teostanud isiku ametinimetust, nime ja allkirja;
 7) muud seadme ja selle auditi kohta käivat asjakohast teavet. 

 (3) Erandina lõikes 1 sätestatust, võib sellise A-kategooria gaasipaigaldise, millele ei tule teha korralist auditit, auditi tulemused vormistada ka paberkandjal. 

• 10.  Enesekontroll

 (1) Kui järgitakse seadme ohutuse seaduse § 8 lõikes 3 ja käesolevas paragrahvis enesekontrollile sätestatud tingimusi, ei ole käesoleva määruse peatükkides 3 ja 4 sätestatud korralise auditi tegemine kohustuslik. 

 (2) Enesekontrolli rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema seadme tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, korrashoiutoiminguid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimisel hinnata kas selle rakendamine võimaldab tagada vähemalt samaväärse taseme käesoleva määruse kohaselt tehtava auditiga. 

 (3) Enesekontrolli puhul peab arvestama seadmele ja selle kontrollimisele esitatud sisulisi nõudeid ning nende järgimiseks tuleb rakenda töö eripärale vastava kompetentsusega isikuid. 

 (4) Auditi kohustusega seadmest, millele rakendatakse enesekontrolli, tuleb teavitada Tehnilise Järelevalve Ametit. Samuti tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile edastada viimase nõudmisel kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon, mis käsitleb seadme puhul rakendatavat enesekontrolli. 

 (5) Enesekontrolli toimivust tuleb plaanipäraselt, süstemaatiliselt ning perioodiliselt hinnata vähemalt kord 12 kuu jooksul. Enesekontrolli toimivuse hindamiseks tuleb kasutada ka enesekontrolliga hõlmatud seadmetest juhuvalimi alusel valitud seadmele tehtavat korralist auditit. 

4. peatükkMasina auditi juhud ja kord  

• 15.  Kasutusele võtmisele eelnev audit

 (1) Kasutusele võtmisele eelnev audit tehakse auditi kohustusega masinale enne selle esmakordset kasutamisele võtmist ja kasutuskohale paigaldatavale masinale ka enne kasutuskohas kasutusele võtmist. Kasutuskohale paigaldatav masin on eelkõige sild-, pukk-, konsool-, portaal- ja tornkraana ning platvormtõstuk, kaubalift ning inimtõsteseade nagu ehitustõstuk, lõbustuspargiseade, liikurtee, eskalaator. 

 (2) Kasutusele võtmisele eelneva auditi käigus kontrollitakse, kas masin:
 1) vastab kaasas oleva dokumentatsiooni ja märgistuse osas nõuetele, sealhulgas tootja kirjeldatud tingimustele;
 2) on paigaldatud nõuetekohaselt, sealhulgas asjakohasel juhul tootja juhendite ja kasutamistingimusi arvestava paigaldusprojekti kohaselt. 

 (3) Lifti kasutusele võtmisele eelneva auditi käigus tehakse vaid need toimingud, mida ei ole tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251–308) kohase vastavushindamise käigus. 

  (5) Tornkraana paigaldamisel uude kasutuskohta kontrollib auditi tegija ka tornkraana paigaldusprojekti ja hindab, kas selle järgi paigaldatav tornkraana ja selle kasutamine on ohutu. Paigaldusprojekt peab võimaldama auditi teostajal hinnata, kas selle järgi on kraana paigaldamine ja paigaldatud kraana kasutamine ohutu.

• 16.  Korralise auditi sagedus

1. Auditi kohustusega masinale tuleb teha korraline audit alljärgnevas tabelis toodud sagedusega: 

 (2) Hooajaliselt kasutatava lõbustuspargiseadme ja köistee visuaalne kontroll peab olema tehtud enne iga hooaja algust, aga mitte varem kui üks kuu enne hooaja algust. 

 (3) Lõbustuspargiseadme puhul tuleb iga 10 aasta järel teha kandekonstruktsioonide ja oluliste sõlmede tehnilised katsetused sõlmede demonteerimise ja mittepurustavate meetoditega katsetamise teel. 

 (4) Eskalaatori ja travelaatori puhul otsustab auditi tegija tehnilise katsetuse tegemise vajaduse visuaalse kontrolli käigus.
 

• 17.  Erakorralise auditi juhud

 (1) Auditi kohustusega masina erakorraline audit tuleb teha järgmistel juhtudel:
 1) enne masina kasutusele võtmist, kui seda pole ettenähtud otstarbel kasutatud eelnenud aasta jooksul;
 2) pärast masina rekonstrueerimist;
 3) pärast seadme remonti, kui see oli tingitud seadmega toimunud avariist;
 4) kui puuduvad andmed eelmise auditi kohta. 

 (2) Kraanale tehakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudele erakorraline audit:
 1) pärast kraana kandekonstruktsioonide keevituse teel remontimist;
 2) pärast kraana kandekonstruktsioonide, tõste- või nooletõstemehhanismide vahetust. 

 (3) Platvormtõstukile, kaubaliftile ning inimeste tõstmiseks ette nähtud ehitustõstukile tehakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudele erakorraline audit:
 1) pärast platvormtõstuki ja kaubalifti tõstetrosside vahetamist;
 2) pärast juhikute ja ajami vahetamist;
 3) pärast kaubalifti ajami hõõrdratta või võlli vahetamist;
 4) pärast kiiruspiiriku või püüduri vahetamist. 

 (4) Liftile tehakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudele erakorraline audit:
 1) lifti kabiini või vastukaalutrosside vahetamisel;
 2) juhikute vahetamisel;
 3) lifti ajami, hõõrdratta või võlli vahetamisel;
 4) hüdrosilindri vahetamisel;
 5) kiiruspiiriku või püüduri vahetamisel;
 6) puhvrite vahetamisel. 

 (5) Köisteele tehakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudele erakorraline audit pärast trosside vahetamist. 

 (6) Erakorralise auditi kontrolli toimingud ja maht valitakse asjaoludele vastavalt. Kui erakorraline audit tehakse seadme rekonstrueerimise järgselt võetakse arvesse rekonstrueerimise mahtu. Kui erakorraline audit tehakse põhjusel, et seadet ei ole eelneva aasta jooksul kasutatud või puuduvad andmed eelneva auditi kohta, arvestatakse seadme seisundit.